Vana taksojuht osutus perverdiks.

Punapeal oli kiire, et võimalikult kiiresti koju saada, hüppas taksosse ja ootas nüüd pikisilmi oma kodumüürides olemist. Ta ostis tohutu suvikõrvitsa, mida ta nüüd väga tahtis saduldada, sellest ka kiire. Ilma vähimagi piinlikkuseta rääkis ta sellest kõigest habemikule taksojuhile, kes sobis isale. Sellistest armsatest lugudest tundis vanaisa, kuidas tema pisyun enesekindlalt püsti tõusis ja nüüd ihkas vabadust. Punapea mõistab, et taksojuhiga on huvitavam keppida kui suvikõrvitsaga, ja kutsub ta kiiresti oma tagaistmele .