Mu õe sõber leidis uhke kiisu.

Hazelile ei meeldinud tema vend üldse väga, selline loll, aga siiski ta armastas natuke. Ja nüüd, kui sai selgeks, et ükski terve mõistusega mullikas seda kaotajat ei anna, oli aeg vaeseke päästa. Külla kutsuti sõber, kes pidi nüüd päästjana tegutsema. Alguses ei uskunud vend isegi oma õnne. Nagu mu õe sõber hiljem ütles: oleks parem, kui ta tõesti ei usuks ja lahkuks. Sest ta perses tõesti nii-nii. Aga ei midagi, sest mida ei saa teha sõbra nimel?