Kelner tõi kokteili püstise üllatusega.

Varahommikul polnud hotellis basseini lähedal kedagi ja Rebecca nautis üksindust. Ainus elav hing tema vaateväljas oli kelner, kellele ta silmad pani. Kuti treenitud silm tabas need ihavarjundid kohe kena inimese silmis ja otsustas, et ta ei valmista talle mitte ainult oma tunnuskokteili, vaid maitsestab seda ka oma signatuurboonusega. Boonus oli lühikest aega lühikestes pükstes, mida rebis võimas kont. Emane hindas seda kõrgelt ja imes seda mõnuga!